“This is a crisis. A large crisis. In fact, if you got a moment, it's a twelve-story crisis with a magnificent entrance hall, carpeting throughout, 24-hour portage, and an enormous sign on the roof, saying 'This Is a Large Crisis'. A large crisis requires a large plan. Get me two pencils and a pair of underpants.”

On olnud pingelised päevad, seoses ühe fekaalikaevu intsidendiga, millel ma pikemalt peatun hiljem. Mu naine Irina on nii vihane, et ma isegi pidin oma vuntsid ära ajama, mida puberteedieast saati kasvatanud olen. Me peame lahkuma kallist kodulinnast Antslast, kuna mu naisel liiga häbi siin edasi elada.

Kõik algas üleeile, kui meie kohalikul vallavanema oli sünnipäev. Tal seal palju külalisi, kes külas meil suured ninad. Nagu ma rääkinud, meil siin Antslas lääne kultuur suht hägune nähtus, niiet enamus majadel oma settekaev. Minuni jõudis häda kuna suure külma ja lumega olevad miskit ära külmunud, ja sitt ei tahtvat alla minna. Nii ma siis kohale läksingi, õndsas lootuses asi kiirelt lahendada. Mina, kes olen pisut militarist, olin omale garaaži pisut lõhkeainet varunud, mida nüüd kasutada plaanisin. Noh, kokkuvõttes juhtus see, et toru sai puhtaks, aga üks vanamutt sai kerge ehmatuse, kui ta poti peal olles pasarahe osaliseks sai.

Irina, mu kallis naine, surevat häbisse. kui me siia edasi jääme. Et ta ei pidavat saama enam rahus poes käia jms.
Nüüd me siis kolimegi Tallinnasse, minu onu tütre poja juurde, kellel pealinnas uhke 2 toaline korter Kalamajas....

'Yes, it is', not 'That it be'. You don't have to talk in that stupid voice to me. I'm not a tourist.

Oma hommikuvõileibu näost sisse ajades mõtlesin,et oleks hea hetk kirjutada, et kes ma olen ja kus ma tulen. Mina olen siis Leonhard Kibuste, olen 32 ning elan Eesti krt teab mis pealinnas Antslas. Elukutselt olen põllumees. Enamasti traktoris kuulan Uno Loopi kuid vahel ka uuemad levimuusikat. Erilist kirge äratavad minus adrad. Olen varemgi üritanud internetis popkultuuri imbuda aga millegi pärast mu üritus rate.ee's end üle Eesti kuulsaks teha ei kandnud vilja.

Elu Antslas on veerenud ikka vaikselt, mõned joodikud külapoe taga, mõned kohalikud taluneiud nurga peal endale end pakkudes õlleraha teenimas ning mõned vanaeided, oma hilistes 40ndates, oma lastelastele sokke kudumas, kuna see saavat järgmine nädal juba 10neseks.

Autosid on siin vähe. Tegelikult igasugust lääne tsivilisatsiooni on siin vähe. Isegi internetti varastan naabrimehe sateliidi pannilt.

järgneb.........

ning tänane tähelepanek :  Enne oli Edgar ainult puudega*, nüüdsest on ta ka viljatu.

*kartulid andis ta juh ära.

ning tänane lemmiklugu : Meelis Punder - Rio

“You wouldn't know a subtle plan if it painted itself purple and danced naked on top of a harpsichord singing 'Subtle Plans Are Here Again.'”

Eile helistas mulle keegi Adrian Chang Point Atlanticust. Inglismaalt lausa. Tahtsid pakkuda mulle investeerimis võimalusi. Kuigi ma ei usu, et nende väljavaated eriti säravad on, eriti veel siis kui nad helistasid firmasse Kaosevend OY. Sellegi poolest oli tore kuulata india aktsendiga mehikest, kes millegi pärast ei uskunud, et ma olen 25 ja firma omanik juba viimased 5 aastat ja mul vaba raha üle 100k euro. Lubasid täna tagasi helistada, aga imelikul kombel pole nad seda teinud :p

The game's afoot: Follow your spirit, and upon this charge Cry 'God for Harry, England, and Saint George!'

Nüüd kus igal idioodil on oma blogi, siis ega minagi saa vaesem olla. Otsustasin siis minagi, et aeg midagi virtuaalpaberile pritsida ning väljendada oma perversseid arvamusi asjadest, millest ma tegelikult midagi ei tea.
tänane mõttetera on : edgar ei söö mett, ta mälub mesilasi!
ning tänane muusika pärl : nexus - K7