Friday, April 9, 2010

I made a note in my diary on the way over here. It simply reads - bugger

Minu kingabisness veereb vaikselt. Tööpäevad on igavad, mitte, et ma tegelikult midagi reaalselt töö juures teeksin aga närvidele käib see ikka. Kogu aeg on vaikus. Isegi mu vanavanaisa hauas on lärmakam. Siin sukelduvad kaks vene tädikest paberitesse ja teevad tähtsa näo, nagu nad teeksid midagi. A see vist polegi kõige olulisem, kas nad midagi teevad. Veel olulisem sellest on see, et teised usuksid, et sa teed. Ma mäletan, kuidas ma kevadeti Antslas põldu kündsin. Tegelikult traktor kündis, mina magasin enamuse ajast.

Jaak kutsus mind täna külla. Ta elab minust paar maja edasi, samuti Kalamajas. Tema elamine on pisut vähem uhkem kui minu oma. Tal vaid üks tuba. Selles elab ta ise, ta mees Voldemar ning nende koer, kelle nimi on Raisk. Selle koera päris nime ei tea tegelikult keegi, kuna teda tema poole pöördutakse vaid ühe lausega: "Tule siia, raisk!"

I think I'll write my tombstone - Here lies Edmund Blackadder, and he's bloody annoyed

Mina ja mu kallis naine Irina, oleme mõlemad endale saanud töö. Irina töötab uhkes Katleri tänava rajoonis, pilvelõhkujate vahel, moodsas klubis eksootilise tantsijana. Eksootiline mu naine tõepoolest on, sest tal on neli tissi. No olgu ma pisut liialdasin, kaks päris tissi ja siis 2 nibu veel lisaks. Mida rohkem seda uhkem, nagu üeldakse. Ta teenib seal tugevat palka ning nüüdsest võime kord kvartalis mõnesse vähem tuntud bistroosse sööma minna. Küll see on uhke tunne. Siin suures linnas on kõik uhke. Isegi parmud on uhked. Meil Antslas jõid nad poe taga odavat karuõlut või Obolon'i. Siin suures metropolis joovad nad aga tunduvalt uhkemat jooki nimega "Eau de Toilette" mille üheks populaarsemaks margiks on  "Lemon". Mina kahjuks peeneid väljamaa keeli ei tunne, ning nende kirjade tähendus jääb minu jaoks aga tumedaks. Mu naine töötab enamasti õhtuti ning see tõttu näeme viimasel ajal harva. Mina lõbustan end enamasti siis sellistel hetkedel maheda porno vaatamisega. Eriti meeldivad mulle väikesed aasia naised, need teevad nii naljakat häält. Mu Irinake ei tee kunagi sellist häält, välja arvatud siis, kui ma talle kogemata varba peale astun. Muul ajal*  nohiseb ta armsalt, mis meenutab mõnel hetkel pisut mõrudat ruigamist.

Mina töötan nüüd kingabisnessis. Olen kui 21.sajandi Al Bundy. Palka saan ka umbes sama tugevalt kui tema. Seega tunnen enda üle suurt uhkust. Enamus päevast ma veedan feissbukis ning tõmban läbi virma neti ühenduse vanu vesterne alla. Kuid vaatamata oma suurele edule suurlinnas kripeldab mul miski hingel. Igatsen rõõmsaid Uno Loobi laulude seltsis veedetuid õrnuse hetki mu kallis traktoris, kevadkünni ajal......


*Seksi ajal siis